Author Archive

Eelmisest midagi veelgi lihtsamat ja kiiret. Sobib suurepäraselt tudengile.

Vaja läheb:

• 150 g sea esirinnatükki (sobib ka kints, vaata soodukaid)
• 1 sibul
• 1 õun (väiksemat sorti)
• 1 paprika (keskmine või väiksemat sorti)
• 1/2 sl õli
• soola
• sojakastet

Lõika liha ribadeks või tükkideks, koori ja viiluta sibul, lõika õun sektoriteks (võivad jämedamat sorti olla, kuna praadides lähevad üris pehmeks) ning seemnetest puhastatud paprika ribadeks.

Prae liha mõni minut õlis ning lisa ülejäänud koostisained.

Lase 5-10 min praadida. Serveeri riisiga.

(Täielik kokaraamat lk 344)

Midagi ülilihtsat ja maitsvat õhtusöögiks.

Vaja läheb:

• 500 g kanafileed
• oliiviõli
• soola ja ja värkselt purustatud pipart
• 1 peeneks hakitud sibul
• 1 küüslauguküüs
• 2 viilu konservananassi, nõrutatud ja peeneks hakitud
• 1 punane paprika
• 2 sl tomatipastat
• 2 sl valgeveiniäädikat
• 1 tl suhkrut
• 1 sl vett

Küpseta suurel pannil kana õlis, kuni liha on ühtlaselt pruunistunud, maitsesta soolaga. Tõsta kana pannilt ja aseta kõrvale. Küpseta samas õlis sibulad ja küüslauk, lisa ananass ja paprika ning küpseta kõrgel kuumusel 5 minutit. Sega väikeses kausis tomatipasta, äädikas, suhkur ja vesi. Kalla segu pannile ning lisa kanaliha viilud ja maitsesta pipraga. Küpseta 3 minutit.

(500 tervislikku ja maitsvat rooga Vahemere Köök lk 516)

Osa kontorirahvast annab teada, et järgmisel päeval neid ei ole kontoris. Loomulikult tuntakse huvi, et kuhu siis minek ja nii suur hulk inimesi korraga. Selgub tõsiasi, et suurlinn kutsub. Tegemist ühe pidulikumat sorti sündmusega, mis on võimalik siiski veel liigitada töö alla. Ühel hetkel saabub kõne kodus töötavalt auruvedurilt (vaata eelmist postitust) ning taaskord on tühja koha pealt paanika üles keerutatud, kuid sedakorda on asjad tõsisemad kui lihtsalt vein. Selgub, et auruvedur ei olegi antud sündmusele kutsutud ning on nüüd tulivihane, et miks tema välja jäeti. Ja mis veel hullem, miks on minejate nimekirjas inimesed, kel tema arvates mingit põhjust sinna minna ei ole!! Asja naljaks pool on selles, et vaatamata püüdlustele tõsiseks jääda ja teine inimene tema mures ära kuulata, ei suuda seda siiski ükski, kel veel on natukenegi mõistuseraasu järel. Otseloomulikult on terve tuba naerust kõveras ning ainuke kommentaar mis kuskilt kostab, on et no on ikka lasteaed. No ja nii ta meist sinna toruotsa vahutama jäi. Eks tulevik näitab, mis siis juhtub kui ta kontorisse tuleb 🙂

Üldiselt olgu öeldud, et ma ei tööta lasteaias. Kasvu, vanuse ja laste arvu järgi on tegu siiski täiskasvanutega, kes töötavad kasumile orienteeritud ettevõttes.

Külalised majas ja kuna on jõuluaeg siis tullakse tavapäraselt koos kinkidega. Seekordsed külalised kavalad- toovad kasti veini, et jagage ise omavahel. Esimese hooga haarab üks näitsik kohe kolm pudelit ja paneb punuma, suur paanika tagant järel. Noh, et miks ikka kolm pudelit jne. Selgitab siis teine, et egas ma ainult endale, et meie lauas on kolm inimest, kes just selle ettevõttega suhtlevad ja et võttis igale pudeli. No siis on kindel, et keegi ilma ei jää. Selle seletusega jäädi rahule isegi.

No aga ega sellega siis kinu ei lõppenud. Paraku juhtus nii, et seal kastis mõni pudel vähem seda märjukest, kui on inimesi kasti ümber. Jälle põhjust poleemikaks – kes saab, kes ilma jääb. Igaüks arvas, et tal on õigust rohkem kui teisel. Ja kui märgiti ära, et mõningad inimesed kes ümber kasti kiibitsevad, on vahepeal ametikõrgendust saanud ning neil ei ole enam üldse põhjust seda veini nillida, tuli sealt vastuseks, et no sellisel juhul, kui midagi jagatakse siis on ta ikka madalamal ametikohal. Selle avalduse peale võttis sõna inimene, kes tavaliselt ei võta osa sedasorti vaidlustest ning küsis, et kas nüüd on asi nii, et kui on vaja midagi teha, et siis ollakse kõrgemal positsioonil aga siis kui kuskilt on võimalik midagi saada niisama, et siis sobib ka see madalam positsioon väga hästi?

Hmm, nagu isegi võite aru saada, see vaidlus lõppes seal. Kõige suurem nõudja puhises vihast punetades toast välja nagu auruvedur…