Archive for February, 2012
Iiri kohv.
Pikk ja ilma poolest ilus nädalavahateus hakkab otsa saama ja ma istun tõbisena kodus. Ma tahtsin nii väga kusagile välja pildistama minna, kuid tervis tõesti ei lubanud seda. Kodus ka midagi ägedat ei leidnud mida sihikule võtta ja ehitada ka midagi ei suuda tänu enda tarviserikkele. Inimkeha on ikka nõrk riistapuu. Proovisin siis lõpuks freelensing tehnikat. Peaaegu nagu tilt-shift, kuid tunduvalt ebatäpsem ja odavam, siiski äge asi mida ka tulevikus proovida.
Tian-Ya filtrid.
Ilm on soodne, isegi kitsed jooksevad julgelt aasal ringi ja maanteelt sai päris mitut näha. Valge lumetekk neid igaljuhul ei häiri nagu ka mööda põrutavad autod. Suust pritsisin igal juhul tuld ja tõrva. Kirusin end maa põhja, et mul polnud pikka teleobjektiivi kaasas.
Mõni päev tagasi potsatas kirjakasti väärt pakk. Kaua oodatud objektiivi kiilfiltrid jõudsid lõpuks kohale ja täna oli õige päev neid katsetada. Pean tunnistama, et selle väikese raha eest teevad enda tööd ikka väga hästi.
Vana kala.
Elas kord üks väike maim. Aastaid rügas kalapilguga enda akvaariumis vetikaid ja tigusi kasvatada. Kulmu alt imetles ta austusega vanu kalu, kes juba aastaid samat teed pidi ujunud. Kohvi ja suitsunurkades räägitakse neist legende. Väike maim poetab ohates pisara: “Kunagi kasvan ka mina suureks ja uhkeks”. Mida ta aga ei teadnud, on see, et need samad austatud vanad kalad on sattunud kurnavasse keerisesse ja on lootust kaotamas. Teekond oli raske ja kurnav samas huvitav ja meeltköitev. Tehtud tegudest räägitakse mitmeski internetinurgas. Kes laidab, kes kiidab. Mõni vana kala on juba teistesse meredesse edasi ujunud, mõni alla vandunud, kuid paljud siplevad ikka veel selle keerise vastu. Vahel harva aga näidatakse ka neile, et elu võib olla ilus janad vaatavad nostalgiapilguga päikeseloojangusse, enda ette mõtiskledes: “Jah, varsti kõlab söödakell.” Seda kõike aga maim ei tea ja ta vaatab ikka alt üles.