Juba kolmandat korda toimus Jägermeister Rock Liiga ja finaal peeti Rockcafes. Minu üheks eesti lemmikbändiks on Redneck Rampage, kelle esinemised tõmbavad alati rahva käima. Raju lõunaosariikide sugemetega metal paneb kepsu all korralikult käima ja kuulajate pea vihaste trummirütmide järgi põrkama. Eks poistel on tõsine energiapomm, mida vaja rahvale edasi anda. Ka see kord ei pidanud ma nendes pettuma. Kuna loosiõnn vedas alt, olid just nemad kogu ürituse esimeseks esinejaks. Enne kui rahvas uksest sisse sai, mängis juba nende viimane lugu 🙁 Mind pani imestama, et nendel on oma mitteametlik fännklubi. Uhked särgid seljas, elasid oma favoriitidele kaasa. Kõik bändid, kes neile järgnesid, olid üpris magedad, kesised. Üks hale koopia teise järel.

Kirstunaelaks oli seekord Dramamama, kes on küll hea bänd, kuid seda võiks kuulata kusagil pubis õllekannu taga kus kutid lasevad mahedat klassikalist rocki ruumi tagumises nurgas. Led Zeppelin on küll poistel hinges ja seda oli tunda, kuid minu meelest ei sobi nad suurele lavale. Vähemalt mitte sellises formaadis. Vägisi jääb mulje, et finaali võitjad olid juba eelnevalt paika pandud või mul puudub lihtsalt hea muusikamaitse.