Archive for February, 2011

Minu vana hea tuttav Maria otsustas väikese puhkuse teha ja Eestit külastada. Loomulikult ei saanud ma seda juhust kasutamata jätta ja nii nägin teda jälle üle nelja aasta Chicagos koos tema sõbrantsiga.

Reeglina mul pole vabu nädalavahetusi. Alati istun kusagil koolipingis või lahutan kusagil teises eesti otsas kellelgi meelt. Kuid imekombel istun see nädalavahetus kodus, ei mingeid plaane ega kohustusi.

Väike jalutuskäik linna peal lahutab ehk meelt.

Tundub, et kevad on saabumas, lume alt hakkab prügi välja sulama.

Mõni on enda söögitaldriku peale ikka päris tige. Söök sai lihtsalt otsa. Vahel paneb ikka imestama kui palju toitu sellele väiksele mäurakollile sisse mahub. Sõi teine just topeltports enda toitu, lisaks veel emale mõeldud portsjoni ja osa koera toidust ära.

Mida teha kui tunnustatud IT ettevõte kurdab, et tema töölised teevad ületunde? Samas innustab seda, kohal olla ja pingutada. Teise külje pealt ütleb, et töö on ebaefektiivne ja ületunnid kurnavad aju liiga palju, tuleks ikka tööpäeva kellaaegadest kinni pidada. Mõõnaperioode esineb päris tihti ja tegelikult saaks päevas ehk mõni tund reaalselt tööd teha. Pikka lõunat ei lasta pidada ja varem ära minna ka ei saa. Vastasel juhul vaadatakse otsa kui reeturile. Ehk siis, kohalviibimine peab olema 100%. Ei grammike rohkem ega vähem. Seda nimetatakse meil tublisti persetundideks või tagumikutundideks. Istud vaikselt laua taga ja nokitsed omaette. Kas surfad Youtubei või teed agaralt tööd, kedagi ei huvita. Kell kukub, kõlab ehk kellegil vile ja kõik astuvad rivistatunult uksest välja.

Mida teha kui tunnustatud IT ettevõtte tulevase aasta eesmärkide kavas käivad läbi järgnevad mõisted: dünaamiline, integreerima, sünergia? Eesmärk on tõsta järgnev aasta toodete kvaliteeti. Aga kuidas seda teha? Ressursse juurde ei anta ja optimiseerimiseks eriti ruumi enam pole. Samas tuleb toodete arvu dubleerida. Ehk teha kaks korda rohke, sama aja sees samade vahenditega ja tõsta kvaliteeti. Mille arvelt te küsite? Ka mina ei saanud tarkade juhtkonna liikmete mõttemaailmast aru, kuni järgmise presentatsioonini. Outsourcing! Arendus lükatakse teiste ettevõttete kaela, mis asuvad teistes riikides. Riikides, milledega on meil juba eelnevalt halvad kogemused. Selle koha peal tulevadki mängu eelpool mainitud mõisted. Puzzle tükid hakkavad kokku langema.

Dünaamiline: Uued tütarettevõtted, kes ei jaga meie süsteemi, kellel pole selliste toodetega kogemusi, puudub vastav tehnoloogia, arendavad kraami mis on ääretult kõikuva kvaliteediga. Ehk siis, puuduvad standardid.
Integreerima: See sama pask, mis nendelt ettevõttetelt tuleb, peab kuidagi olemasolevasse süsteemi toppima. Tarnitud tarkvara peame siin kõigepealt korda tegema, siis ajame selle tööle, sidume olemasoleva platvormiga ja testime. Me aleme kui saia vabrik. Teeme sitast saia!
Sünergia: kuna võõrtöölistel puudub meie kogemus, teadmised, esinevad suured kultuurierinevused, peame me neid ka õpetama hakkama ja nendesse hästi suhtuma. Anti teada, et suuremalt osalt on võim nende käes, kuna nemad on ARENDAJAD. Arendajad on siinses ettevõttes kui pühalehmad! Helbime teiste vigu.

Kaks asja mida ei tasu meil teha. Kritiseerida ülemusi ja arendajaid. Selle kõigega seoses avastas üks tubli ori, et meie sisevõrgus on mõni aasta tagasi koostatud riskianalüüs, kus tunti muret liigsuurest matriks managemendist, halvast kommunikatsioonist ja spetsialistide väljakurnamistest. Analüüsid on väga hea infoallikas, juhul, kui sellest ka õppust võetakse. Tänase päevani pole aga seda tehtud ja esimesed ohumärgid ilmnesid minu silmi ette juba aasta tagasi. Lõhe mõisahärrade ja taluneegrite vahel suureneb veelgi.

Mind paneb imestama, et kuidas siin üldse inimesi motirveerida üritatakse. Puhas jaburus. Võetakse õppust sajandi tagustest õpikutest, stiilis piitsa ja präänikut. Mida aeg edasi, rohkem piitsa ja vähem präänikut.
Mis seal ikka, elame ja näeme. Põhi asi, et elu igav pole.

Üks õpetlik video mis minu kogemuste põhjal töötab äärmiselt tõhusalt.