Posts Tagged ‘motoexotika’

Yamaha MT-09 on kohe täitsa minu masti masin. Ega V-Maxil pole ka midagi viga
KTM üllatas kahe uue Adventure’ga; 1050 ja 1290. Aga kuhu jäi 690 SMC?
Suzuki jättis ka see aasta täiega külmaks.
Hilbumüüjaid oli seekord täitsa mitu, kuid kõik pakkusid samasi marke ja mudeleid.
Dr. Neeme ja Streetmoto olid ikka õige asja eest väljas ja putka jälle rahvast täis.
EMMK pakkus häid pannkooke ja muhedat seltskonda.
Tartu Näitused röövisid järjekordselt kohvi pealt pool nahka. Pooliku väikese topsi eest küsiti 2EURi. See pole minu meelest normaalne.
Mingil põhjusel ei suutnud ma tuvastada ühtegi ajakava. Ehk olin pime või liiga kaine.

Muidugi olin veidralt meelitatud, et ühest õllenurgast leidsin minu poolt tehtud eelmise aasta Motoexotika pildid seina pealt.
PS: rõõm oli taas kohata vanu tuttavaid!

Selle aastane Motoexotika on üleelatud. Võtan siis natuke kokku, mis oli, mida polnud, mida ootasin ja kuidas läks.

Motoexotika on iga aastane mootorrattahuviliste kevadmess, kus suuremad tootjad ja varustajad end esitlevad ja huvipakkujatele kõike head ja paremat kaela üritavad määrida. See aasta polnud selles osas eriti midagi uut. Mul endal oli kindel kava, et milliseid bokse tahtsin külastada ja keda kiusata.
Kava koosnes siis järgmistest punktides:

• KTM: uus Superduke 1290 R
• Yamaha: uued MT-09 ja MT-05
• BMW: uus NineT
• Skymoto: hea hinnaga Castrol õli
• VELT motocenter: sõiduvarustus
• Motohoov: sõiduvarustus
• kohaliku melu ja jutuvestlust vanade tuttavatega

Plaan paigas ja varakult uksetaga. Õnneks ei pidanud kaua järjekorras seisma, tänu kutsetele saime kohe sisse lipsata ja maad avastama hakata. Peale väikest orienteerumismängu võtsime siis kohe Motohoovi ette. Pettumus oli suur. Reklaamisid ainult enda poodi, kuid iga-aastast kohapeal müüki ei toimunudki. Lootsin endale uued saapad neilt hankida, kuid see mõte läks vett vedama. Kõrvalboksis tutvustati erinevaid Cardo intercom sinihamba suhtlusvahendeid. Hinnad olid veidi krõbedad, kuid müügimees oli muhe ning suhtles vabalt. Suutis ka lollidele küsimustele kenasti vastuse leida. Kuna tänapäeval kasutavad kõik inimesed ikka uusi ja uhkeid nutitelefone siis oli müügimehe Argu nägu võrratu, kui viskasin enda vana Nokia-klotsi leti peale.

SKY Motost sai DR. Neeme käest odavalt Castrol õli koos filtriga. 4L punsu läks 32 rutsi maksma ja olen igati tänulik. Demonstratiivselt oli väljas ka erinevad lõhutud ja aegu näinud tsikli jupid.

Fredy esitles jälle enda uhkeid Harley-Davidson V-Rode ja mõningaid Buelle. Kenad pillid, ei saa midagi halba mehe töö kohta ütelda, lihtsalt pole minu maitse.

Edasi siis tsiklitootjate esindajate juurde. BMW oli jälle enda matkaendurodega väljas, oli ka uus R1000S ja palju kõmu tekitanud NineT caferacer. Viimastel aastatel on just seda caferacer teemat palju puudutatud ja seda oli ka messil kohata. Näidati mitmeid ümberehitusi. Linnas vurletamiseks käivad need sääreväristajad küll ja ei hakka kahju kui keegi mõne kummuli lükkab. See kõik on hipsterite ja pooserdajate pärusmaa ja ei lähe minu maitsega jälle kokku.

Edasi siis kõrvalboksi KTMe uudistama. Esmajoones uue Superduke 1290 R juurde. Eemalt oli juba tunda, et see on midagi erilist. Peale istudes, tundsin, et see on minu masin. Ulmeline pill, vääraretus, must lesk, need on ainult mõned mõtted, mis pähe põrkasid. Suunurgad olid kõrvuni ja nägu õhetas rõõmust. KTM onuga saime kohe jutule ja 26. aprill toimub Pärnus Sauga ringil, KTM päev, kus kõik saavad nende masinaid proovida. Peale suure Duke pakkus huvi ka 690SMC. Muhe supermoto millega saab kenasti linnas huligaanitseda ja politseionule pinda käia. Advanture matkatsiklit sai juba eelmine aasta näpitud ja see kord lasime selle üle.

Harley-Davidson hõivas ka see aasta suure messiala ja edevalt kroomitud pille oli rohkem kui rubla eest. Eriti läksid need peale väiksematele lastele. Siin kohal hakkasingi tähele panema, et Motoexotika on pereürituseks muutunud. Lapsed jooksid ringi, mängisid. Meestel ikka pea nokib. Kohe varakult tsiklipisikuga vaja lapsed nakatada. Enda kaasale ka väike pisik pähe toppida ja ei vaadata siis kodus krimpsus nägudega, kui minnakse tsiklitega mööda maanteid või metsaradasi kihutama.

CF Moto väikse KTM Duke koopia oli ka päris kena, kuid ei olnud nii hästi koostatud kui originaal, loomulikult nägi äge välja ja hind ka taskukohasem. CF Moto esitles ka mitmeid ATV’sid ja lisavarustust nendele masinatele. Alustades saha terast lõpetades kärudega.

Minu jaoks kaks uustulijat ka messil: Moto Guzzi ja MV Agusta. Itaaliast päris disainerpillid. Ülbelt enesekindla välimusega, täis emotsioone ja silmarõõmu. Masinad inimestele, kes tahavad olla erilised, eriliste tsiklitega.

Honda esitles põhimõttelised enda eelmise aasta mudeleid. Uudiseks oli väidetavalt uus DL 650. Pole kunagi see matkaenduro meeldinud ja ei meeldi ka praegu. Midagi on sellel masinal valesti ja ei klapi minuga.

Mis mind aga Motoexotika 2014 kõige rohkem üllatas, oli Touratech. Touratech on firma, keda olen juba päris mitu aastat jälginud ja keda kahjuks pole siia maani eestis keegi esindanud. Touratech teeb, testib ja pakub tsikitele ja sõitjatele lisavarustust. Peamiselt siis matkasõpradele ja neile, kes käivad nädalavahetustel enduroratastega metsas möllamas. Onu rääkis, et said just kaks nädalat tagasi kaubamärgi kasutamise õiguse Eestis. Touratech on selle poolest ka tore firma, et kõik osanikud ja paljud töölised ise ka sõidavad ja testivad kõiki tooteid.

Üheks suurimaks pettuseks oli see aasta Yamaha. Juba mitmendat aastat ei näita nad messil XT660X ratast, isegi kui neid paluda. Kuid see eest näidati uut MT-09 ja MT-05 ratast, mis peaksid sobima just algajatele ja natuke edasijõudnutele, mõistliku hinnaga. MT-09, kolmesilindrilisest mootorist räägitakse ainult kiidusõnu nagu ka Triumph Speedtripl’st. Lähemalt vaadates ei sümpatiseerinud kumbki. Kuidagi prosta ja odav. Esimene asi, mis mind kohe häiris, oli siduritross mis viis mootorsse. Kui ikka paned halvasti külje maha, siis on kang kohe kõver.

Yamahat aga päästis see kord XT660Z Tenere. mida nad pole ka kunagi ennem messil esitlenud, kuid mille vastu on mul juba pikemat aega huvi olnud. Matkaenduro, mida toodetakse juba mitu aastat. Väike, mugav ja piisavalt võimekas. Kõrval oli kohe nende 1200 Super Tenere, mis on iga aasta väljas olnud. Suur, raske, kohmakas ja üpris kole. Yamaha boksi juures häirisid ka sealsed müügimehed. Suurelt ja laialt praalisid, kes konjakit tooma peab ja millist õllemarki peaks täna võtma.

Rääkides veel asjadest, mis polnud hästi. Me ei näinud kusagil ajakava. Aegaajalt oli kuulda kuidas pealaval midagi esitleti ja seletati. Kuid mis, millal, polnud õrna aimu ka.

Pealava kõrval oli ka üks väike esitleja, Sherco, kus võis uudistada kahte enduroratast ja üht triali ratast. Kohe näha, et tegemist oli entusiastidega ja panin end nimekirja. Lubati lähikuudel väike triali tutvustuskoolitus teha. Kuna pole seda kunagi enne proovinud, loomulikult võtan osa.

Nagu ka Motohoov, ei müünud see aasta VELT Motocenter enda sõiduvarustuse nodi. Hoopiski esitlesid nad Itaalia krossi ja enduro rattaid, BETA.

Kokkuvõtlikult võib ütelda, et see aasta üllatas Motoexotika 2014 keskendumine mootorkrossi ja enduro ratastele, mida ei saa loomulikult pahaks panna. Arusaadavalt oli huvi nende pillide vastu suur. Ei pea võimsate bike’ga linna vahel kihutama, saab ennast välja elada ka krossirajal või kruusateedel.

 

 

Selle aasta Motoexotika toimub juba kümnendat korda. Üritus, kus kohtad nii talveunne unustatud vanu tsiklisõpru, träni mida uueks hooajaks selga panna kui ka uusi masinaid millega ilusatel ja mitte nii ilusatel teedel liikuda. Kuna meid huvitasid just uued tsiklimudelid ja aeg oli vägagi piiratud, siis põhirõhk läkski uute pillide näppimisele.

Esmalt kohe BMW telkidesse. Mudelitega olime juba tegelikult kursis, sai siin paar kuud tagasi neid Soomes imetletud. Rahvast oli üllatavalt palju ja näppimiseks ruumi eriti ei jagunud. Reklaamionule polnud mõtet ka käppa peale panna, tema ümber tiirutasid huvilised kui kärbsed lehmakoogi ümber.

Kohe kõrval oli KTM enda agrekaadid pukkidele tõmmanud. Selle aasta KTM Adventure näeb ikka väga kena välja, agressiivsem ja sportlikum. Väljas oli ka palju kõmuainet tekitanud Duke seeria. Kubatuurid alates 125 kuni 690 kuupsentimeetrit. Väga ülbed supermoto ja streetfighteri ristsugutised, mis lähevad noorematele huligaanidele kindlasti peale, ka minule. Ma olen enam kui veendunud, et nendega pikka otsa ei sõida ja ega selleks nad ju mõeldud polegi. Ühelgi onul jälle nööbist kinni haarata ei saanud, tegelesid nemad ju ilusate plikade meelitamisega.

Suzuki pakkus vanemat ja uuemat kraami. Mitte midagi põnevat, välja arvatud väga koledad esiporilauad.

Harley-Davidson oli vast suurima pindalaga esindaja. Neil oli ka mida näidata, võttis suu ikka vesiseks. Raske kohe kommenteerida, et mida võtta ja mida jätta. Kui oled kruiseri peale väljas, siis alla HD ei ole midagi võtta.

Yamaha esines see aasta ka tugevalt. Meile pakkus uus XJ6 huvi. Üks Caferacer istus ka pjedestaalil ja paitas silma. Ülejäänud oli küll: võta üht ja viska teist. Sama teema ka Hondaga, kuigi esitletud Goldwing nägi päris asjalik välja.

Loomulikult müüdi palju träni, mida selga panna või masinale kleepida. Kuidagi jäi mulje, et see aasta pilakauba müüjaid eriti polnud. Suuremad esindajad olid enda tootevalikutega ikka väljas: Velt, Motohoov, Biker24.

Ei puudunud ka ümberehitatud agrekaate. Mõni ilus kui prillikivi ja teine taotluslikult ront.

Sõna ja ruumi said ka paljud teised asutused ja firmad, mis ühel või teisel määral saab mootorratastega siduda, kuid aega jäi väheks ja neile rõhku ei pannud.