Search
Categories

Archive for March, 2012

Vein ja vine

Taevas on äge kuu.

Jägermeister Rock Liiga 2012.

Juba kolmandat korda toimus Jägermeister Rock Liiga ja finaal peeti Rockcafes. Minu üheks eesti lemmikbändiks on Redneck Rampage, kelle esinemised tõmbavad alati rahva käima. Raju lõunaosariikide sugemetega metal paneb kepsu all korralikult käima ja kuulajate pea vihaste trummirütmide järgi põrkama. Eks poistel on tõsine energiapomm, mida vaja rahvale edasi anda. Ka see kord ei pidanud ma nendes pettuma. Kuna loosiõnn vedas alt, olid just nemad kogu ürituse esimeseks esinejaks. Enne kui rahvas uksest sisse sai, mängis juba nende viimane lugu 🙁 Mind pani imestama, et nendel on oma mitteametlik fännklubi. Uhked särgid seljas, elasid oma favoriitidele kaasa. Kõik bändid, kes neile järgnesid, olid üpris magedad, kesised. Üks hale koopia teise järel.

Kirstunaelaks oli seekord Dramamama, kes on küll hea bänd, kuid seda võiks kuulata kusagil pubis õllekannu taga kus kutid lasevad mahedat klassikalist rocki ruumi tagumises nurgas. Led Zeppelin on küll poistel hinges ja seda oli tunda, kuid minu meelest ei sobi nad suurele lavale. Vähemalt mitte sellises formaadis. Vägisi jääb mulje, et finaali võitjad olid juba eelnevalt paika pandud või mul puudub lihtsalt hea muusikamaitse.

Naine roolis.

Juba mitmendat päeva seisab üks Audi tänava nurga peal. Pilti nähes saab vast iga autojuht aru milles mure. Naisterahval pole mõistust või meest. Ma pakun, et puuduvad mõlemad.

Motoexotika 2012

Motoexotika 2012 on nähtud. Kevadine mootorratahuviliste esimene suursündmus, kus vanad tsiklipeerud lükkavad talveunest ärgates tolmu nahkpükstelt maha ja asuvad uusi sääreväristajaid piiluma ning noored jõllitavad värvilisi ja vilkuvaid tulesi. See aasta oli palju põnevat masinate vallas ja vähem ihulähedast träni, nagu see on kombeks olnud viimastel aastatel. Rehvid ja määrdeained olid kõva minekuga. Honda, Suzuki ja BMW esindused hõivasid kõige suuremaid pindu ja näitasid tõsiselt huvitavaid riistapuusid. Fredy oli ka loomulikult enda ehitistega väljas. Pole eriti minu maitse, kuid üks ilus Buell püüdis küll mu tähelepanu. Just Hondalt jäi ohtralt disaini poolest suksusi silma, hästi õnnestunud. Suzuki ajab aga vanat rida ikka edasi. Mis puutub aga BMW’sse, noh, nagu alati on see maitse küsimus. Nii kole, et lausa ilus. 🙂

Lõpuks sai nähtud ja katsutud ka enda ihaldatud pill. Kahjuks pole pilti, kuid mulle ta tõesti meeldis, ehk siis ilusa valgega Yamaha XT660X, mis seisis Velt Motocenteri poolt pakutavate riiete vahel. Igati mugav ja ergonoomiline masin. Ma olen enam kui veendunud, et sellega saab tõsist kino teha ja miks mitte ka pikemaid otsi sõita. Sellisel puhul peaks sadula parema vastu välja vahetama, veits kitsas tundus teine. Kahjuks langeb selle soetamine see aasta ära, kuna minu preilil ei küündinud varbad korralikult maha. 🙁 Tuleb alternatiiv otsida ja ma arvan, et selleks kujuneb Suzuki SV 650.

Mega Man

Mega Man või siis jaapani päraselt, Rockman (ロックマン)

Pärnus oli udu.

Mälestusi talvest.

Tegijal ikka juhtub.

Kusagil Pärnu-Valga 6’dal maanteel. Eelneval õhtul olid teed ikka roppu moodi libedad. Isegi neljanda käiguga ja 60KM/h võttis ratta all ringi käima. Natuke lisa infot Postimehest.

Slice come together.